Swedbank hoiatab jõuluostlejaid laenulõksu eest
- Lisainfo
- 12. detsember 2012
Detsembris hoogustuvad kiirlaenukampaaniad ahvatlevad jõuluoste ja talvepuhkust laenuraha eest nautima, kuid Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Anne Sägi sõnul ei tohiks unustada, et laen on ikkagi laen ja uuel aastal tuleb hakata kulutusi tagasi maksma, kirjutab e24.ee.
Et inimesed kalduvad jõuluostusid tegema krediitkaartide abil, seda kinnitab viimase viie aasta krediitkaartide kasutamise statistika: detsembrikuudel tõusis käive poodides võrreldes novembriga keskmiselt 20 protsent. Kui näiteks möödunud aasta novembris tasuti krediitkaardiga ostude eest Eestis 27,2 mln euro ulatuses, siis detsembris oli summa kasvanud 32,8 mln euroni. Tehingute arv jäi seejuures suhteliselt stabiilseks, kasvades vaid 8 protsenti. Tänavu oktoobrikuu 31,7 mln eurone krediitkaardikäive annab aga alust eeldada, et detsembri kasv küünib viimase viie aasta rekordtasemele.
Hiljutisest teabekeskuse tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et iga kaheksas Eesti elanik on ostude sooritamisel krediitkaarti kasutanud. Seejuures on kasutajate hulgas rohkem naisi kui mehi – 60 protsenti krediitkaardiga ostjatest on õrnema soo esindajad. Enamik krediidi kasutajatest (37 protsenti) teenib kuus üle 1100 euro ja elab pigem linnas, kui maal. Eesti Panga viimastel andmetel oli elanikel Eestis kokku 1 789 517 pangakaarti, millest krediitkaardid moodustasid viiendiku.
Kiirlaenu võtmine jõuluostude tegemist pole mõistlik
Krediitkaardi kasutamise kõrval varitseb jõulukingituste ostjaid ka kiirlaenulõks - kui raha on kiirelt ja kohe tarvis, unustatakse sageli ära kõrge krediidikulukuse määr ning intressid. «Kuigi krediitkaartide arv on võrreldes 2008. aasta kõrgtasemega märkimisväärselt, ehk viiendiku võrra vähenenud, on samal ajal kasvanud kiirlaenude populaarsus, mis ei ole kindlasti mõistlik lahendus jõuluostude tegemisel,» ütles Anne Sägi. «Seda enam, et kiirlaenufirmade küsitavad intressid võivad küündida aastas lausa mitmesaja protsendini. Kuigi nii mõnigi ahvatleb esialgu intressivaba perioodiga, võib näiteks odavam 300 eurone kodukino süsteem minna aastase tagasimakseperioodi juures maksma üle 500 euro.»