Swedbank: Eesti inimestel pole kombeks oma rahaasju planeerida
- Lisainfo
- 16. jaanuar 2013
Pangaliidu korraldatud rahatarkuse päeva raames Liivalaia gümaasiumis põhikooli lõpuklassile esinenud Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Anne Sägi ütles, et Eesti inimestele on oma rahaasjade planeerimine pigem võõras.
"Kahjuks pole eelarve tegemine ja planeerimine Eesti inimeste seas kuigivõrd populaarne. Kõrgema sissetulekuga inimesed ei näe planeerimisel mõtet ja madalama sissetulekuga inimestel on niigi raha puudu, tuuakse põhjenduseks, miks eelarvet ei peeta," rääkis ta. Hiljuti uuringufirma SaarPoll läbi viidud finantskirjaoskuse uuringu kohaselt planeerib kolmandik inimestest oma rahaasju ette vaid ühe kuu ulatuses ning 17 protsenti ei planeeri üldse.
Hinnatõus suurendas kulutusi
Mullune keskmine hinnatõus 3,9 protsenti tõi Sägi sõnul kaasa suurenenud kulutused toidulaua katmisele, eluasemele, transpordile ja mõjutas seeläbi tuntavalt inimeste rahakotti. "Lõppenud aasta viimastel kuudel oli iseäranis märgatav toidukaupade hinnatõus, kuid alanud aasta elektrihinnad kasvatavad sundkulutuste osakaalu pere-eelarves veelgi ja panevad mõtlema, kuidas säästlikumalt toimetada. Arvestades aga aasta jooksul vajaminevad summad kokku, on võimalik vältida ebavajalikke oste ja vähendada vajadust ülemäärase laenuraha kasutamiseks, säästes ise raha suuremate ja olulisemate väljaminekute jaoks," rääkis ta.
Sägi sõnul oleks otstarbekas püüda igakuiselt 5-10 protsenti sissetulekust ootamatuteks olukordadeks või suuremateks väljaminekuteks kõrvale panna. "Väiksema sissetulekuga inimeste puhul on kohti säästmiseks leida muidugi äärmiselt keeruline. Kuid täpse ülevaate saamine aitaks ehk järgmise palgapäevani toime tulla, ilma et peaks pidevalt raha pärast muret tundma."