Rootsis on avalik reigister, kus pank saab laenuavaldust vaagides uurida, millised on inimese varasemad kohustused, perekonnaseis ning pensionifondid. Leedus on ühtne andmebaas krediidiinfo kohta. Eestis peab klient ise paberid ühest pangast teise viima. Avalik on info ainult võlglaste kohta.

«Kui me teaksime positiivset krediidiinfot, jääksid halvad laenuotsused tegemata,» märkis SEB eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas.

«Saame küsida, et inimene läheks teise panka ja tooks tõendi, et tal ei ole seal kohustusi. Aga ühte koha, kus päringuid teha, ei ole,» lisas ta.

 

 

 

 

 

 

Seega pole Eestis sisuliselt  vahet, kas laenumaksed on tasutud õigeks päevaks või paarinädalase hilinemisega. Kui makse ei jää tasumata just kuudeks, ei mõjuta see kuidagi inimese võimalust tulevikus mõnest teisest pangast laenu saada. Samuti ei saa Eestis krediitkaardi väga ontliku ja korraliku kasutamisega teiste pankade silmis usaldust juurde võita.

Kuna pangad ei vaheta omavahel andmeid, kellele ja kui palju on näiteks kodulaenu antud, jääb inimesele ka võimalus korraga mitmest pangast laenu võtta. Kuniks esimene makse on tegemata, ei paista see tema kohustuste hulgast ka välja.