Kuidas saada laenu?
- Lisainfo
- 17. august 2012
Noorel inimesel on keeruline laenu saada - väikelaenul on leebemad tingimused, kuid kõrged intressid. Eluasemelaen on soodsam, kuid madalatele intressidele ligipääsemiseks peab suutma pangale tõestada enda väikest riskifaktorit, selgub Äripäeva eksperimendist.
Umbes kümme aastat tagasi reklaamiti tudengite õppelaenu kui tolle aja parima intressimääraga toodet. Sajandi alguses tundus viis protsenti intressi nagu unistus, sest siis küündis näiteks eluasemelaenu keskmine intressimäär julgelt üle kuue protsendi, millele tuli omakorda lisada veel tollane Euribor, kirjutab äripäev.
Viimase kahe aasta jooksul on Euribori tase püsinud suhteliselt madalal ning alates aasta algusest on see laenude intressimõjutaja jätkanud langustrendi. Enam ei saa õppelaenu kõikide teiste variantidega võrreldes soodsaimaks nimetada, kuid Eestis kõige rohkem õppelaene väljastanud Swedbank ja SEB kinnitavad, et õppelaen on kinnisvara tagatiseta laenude hulgas ikkagi parima intressimääraga. Õppelaenu intressist kaks protsenti peaks tagama pankadele kõik õppelaenu administreerimisega seonduvad kulud, vastasel juhul ei tasuks ettevõtmine rahaliselt ära. Tegemist on arusaadava nõudega, kuna pank on ikkagi kasumit taotlev ettevõte.
Kui vaadata toimuvat noore inimese seisukohalt, tundub intressimäärade vähenemise valguses hea mõte võtta õppelaenu asemel ehk mõnda alternatiivi, näiteks eluasemelaenu. Üliõpilased peavad tihti leppima kuni 300 euro suuruse kuupalga või taskurahaga, kui nii paljugi. Tudengil enamasti puudub kinnisvara tagatis ning stabiilsest sissetulekust, mida saaks arvestada laenu võtmisel, on veel vara rääkida.
Sellegipoolest uurin viiest õppelaenu andvast pangast, millised võimalused noorel inimesel veel raha saamiseks säilivad.
Unusta kiirlaenud.
Alustan laenuotsinguid Rävala puiesteelt Swedbanki kontorist. Kerge vene aktsendiga meessoost teller ütleb kohe alguses, et sissetulekuta inimesel on väga raske laenu saada. Loogiline ka, sest miks peakski keegi andma ilma mingisuguse garantiita laenu? Proovin teada saada, kui palju oleks vaja teenida, et pank mind 2000 euro laenamiseks jutule võtaks. Teller ütleb, et viimase kuue kuu sissetulek peaks keskmiselt olema vähemalt 250 eurot. "Aga unustage kõiksugused sms-laenud ja kasiinodes kaardimaksed!" hoiatab ta. Telleri sõnul peab viimasest kiirlaenust või kasiinotehingust olema möödas 6-9 kuud. Kui selle aja möödumisel võlgnevused puuduvad, alles siis võtab panga komisjon laenuandmise üldse arutamisele.
Intressid on küllaltki krõbedad, jäädes vahemikku 15-26 protsenti. Kui laenutaotleja teeniks kuus juba 500 eurot, võiks telleri hinnangul intress olla kuskil 18-20 protsenti.
Aga kodulaen ehk eluasemelaen? Kui vaadata viimasel ajal langevat Euribori, peaks justkui tormama kodulaenu hankima. Swedbanki üks tingimus kodulaenu saamiseks on vähemalt 600-eurone kuusissetulek.
Nojah, aga kas sellest piisaks viiest protsendist madalama intressi saamiseks? Vist mitte, vähemalt nii arvab Swedbanki teller. Tema hinnangul peaks kuu sissetulek taolise intressi saavutamiseks küündima umbes 1500 euroni, kolme protsendi saamiseks lausa 3500 euroni. Tunnen, et peale õppelaenu võtmise on muud raha laenamise variandid nigelad.
Loodan, et Swedbanki teller ei ole laenutemaatikaga piisavalt kursis, sest panga kodulehelt saan laenunõustaja-nimelise kalkulaatori abil pakutavaks intressiks 3,5 protsenti. Taoline number annab rohkem kindlust, et ehk ei peagi minu igakuine sissetulek tegelikult nii suur olema, kui teenindaja prognoosis.