Mis on kiirlaen? Kiirlaenu taotlemine Kiirlaenu intress
Summa

50

2000

Periood

5

90

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on tarbimislaen? Tarbimislaenu taotlemine Tarbimislaenu intress
Summa

1000

10000

Periood

1

60

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on kinnisvaralaen? Kinnisvaralaenu taotlemine Kinnisvaralaenu intress
Summa

1000

50000

Periood

6

120

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on eluasemelaen? Eluasemelaenu taotlemine Eluasemelaenu intress
Summa

2000

200000

Periood

10

40

OTSI PAKKUMISI
 
 



 
Eripakkumised
 
Специальные предложения
Liitu meie uudiskirjaga

Liitudes meie uudiskirjaga, hoiame sind kursis meie tegemiste ja parimate sooduspakkumistega. Sisesta oma e-mail.

Täname! Sinu e-mail on lisatud.

Konkurents laenuturul vallandab intressisõja



e24.ee
23.12.2011 08:45

Ehkki Euroopa Keskpank on viimastel kuudel langetanud baasintressi juba kahel korral, kergitavad kohalikud suurpangad marginaale, muutes seega laenuraha kallimaks. Väiksemad pangad vihjavad pigem laenumarginaali alandamisele.

«Sellel sügisel on mitu panka juba ka kliendimarginaale kergitanud – meie hinnangul on tõus jäänud vahemikku 0,15–0,3 protsenti,» ütles Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk.

Ebastabiilsus pankadevahelisel laenuturul on kaasa toonud riskimarginaalide tõusu ja see kandub üle ka uute antavate laenude kliendimarginaalidesse, selgitas Tukk.

Nordea jaepanga juht Olavi Pakkonen lisas, et marginaalide tõus tuleneb lisaks ülemaailmsele kriisile ka suurenenud kapitalinõudest pankadele. Tema sõnul lisandub marginaal eelkõige pikema tähtajaga laenudele.

Nimelt peavad pangad tõstma oma põhilise kapitaliadekvaatsuse näitaja (Tier1) üheksale protsendile juba järgmise aasta suveks. «Riskimarginaalide kasv jääb Eestis eeldatavasti aga siiski väikeseks, kuivõrd pangad on puhvriks kapitaliturgude ja ettevõtete vahel,» märkis Pakkonen.

Sampo panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul arvestavad ka ettevõtted, et avaliku sektori kriisi mõju ärile ei ähvarda ainult Lõuna-Euroopat, vaid Euroopat tervikuna. Kõik saavad aru, et avalikust sektorist tulenevad tagasilöögid mõjutavad riikide reaalmajandust.

Rehe ütles, et neil ei ole lõplikku seisukohta laenuraha kallinemise suhtes Eesti klientidele, küll aga näevad nad, et pankade enda finantseerimiskulu kasvab.

LHV pank ei ole laenumarginaale tõstnud, kinnitas privaat- ja ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume. «Selleks et teha ka tulevikus tugevat kasvu ja paremini konkurentsis püsida, ei olegi me marginaale tõstnud, vaid pigem on surve ärilaenude marginaalide langetamisele,» ütles Nuume.

Ka Sampo pank vihjas võimalikule eesseisvale intressisõjale. «Kutsun tihedamale konkurentsile laenuturul,» ütles Aivar Rehe Postimehele.

Pole välistatud, et oma positsiooni tugevdamiseks võis LHV võtta odavat laenu ka keskpangalt. Nimelt otsustas Euroopa Keskpank selle kuu alguses anda kommertspankadele piiramatus koguses üheprotsendilist laenu tähtajaga 1134 päeva. 523 panka küsisid kokku 489 miljardit eurot odavat laenu.

Eesti Pank ei soostunud vastama küsimusele, kas ka Eesti kommertspangad keskpangalt laenu võtsid. Swedbank, SEB, Sampo pank, Krediidipank ja DNB ütlesid eelmisel nädalal Postimehele, et nemad ei kavatse keskpangalt laenu võtta. LHV pank ja Nordea teemat ei kommenteerinud.

Krediidituru leevendamiseks alandas Euroopa Keskpank baas­intressi novembri alguses poole ning kuu aega hiljem veel veerandi protsendipunkti võrra, ühele protsendile. Kuue kuu Euribor on selle ajaga langenud 0,114 protsendipunkti võrra, 1,663 protsendini. Nii madal oli intress viimati tänavu aprillis.

Kõik uudised