Kiirlaenuturg võib tulevikus minna inspektsiooni järelevalve alla
- Lisainfo
- 15. oktoober 2013
Kiirlaenuturg võiks tulevikus minna finantsinspektsiooni järelevalve alla, leidsid tänasel parlamentaarsel kuulamisel osapooled, kuid enne tuleks probleemi olemust siiski põhjalikumalt analüüsida.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna juhataja Tea Danilov märkis oma ettekandes, et laenupakkumine ei tohi jätta muljet hõlptulust ega seda, et sellega ei kaasne laenuvõtjale kohustusi.
Majandusministeerium on viimased paar kuud intensiivselt tegelenud kiirlaenuturu uurimisega. Kuna finantsinspektsioon kiirlaenuturu üle järelevalvet ei teosta, siis head ülevaadet Danilovi sõnul olemas ei ole ning selle analüüsimine on seega keeruline.
Majandusministeeriumi hinnangul oleks hea kui turul oleks finantsinspektsiooni järelevalve, sest siis saaks infot, kes turul tegutseb.
Seni on kiirlaenuturu areng olnud tormiline ning kiire areng Danilovi sõnul ka jätkub.
Majandusministeerium on üritanud hinnanata kiirlaenuturu laenumahtusid. Hinnanguliselt jääb see 115 miljoni euro juurde. Kokku tegutseb turul ministeeriumi hinnangul üle 100 ettevõtte, kuid samas on pool turgu kuue ettevõtte käes.
Laenuvõtjate koguarvu on Danilovi sõnul keeruline hinnata. Swedbanki andmetel on see number 100 000 ning keskmine laenusumma on 300 eurot. Sellega seoses on maksehäired hinnanguliselt 34 000 inimesel.
Danilovi sõnul on olulisem maksuraskustesse sattumine kui laenuvõtmine ning probleemid hakkavad sealt, kus inimesed hakkavad võlgu jääma. «Algselt 200 euro suurusest laenust võib kasvada 2000-eurone nõue,» kommenteeris Danilov.
Teiste riikide näidetest märkis Danilov, et näiteks Soomes ja Lätis on kehtestatud intressimäära lagi. Samas lisas ta, et see ei ole imerohi, sest selle tagajärjel võib juhtuda, et väiksed laenud kaovad üldse turult, kuid küsimus on selles, et kas me seda ikka tahame.
Danilovi sõnul on kõrvalnõuded suurem probleem ning intressimäära lae kehtestaminse seda ei lahenda. «Mõjusam meede oleks kõrvalnõuete piiramine, see tundub olevat kõige perspektiivsem.»
Rahandusministreeriumi finantsturgude talituse juhataja Toomas Auväärti sõnul on küsimus, kas turg peaks olema finantsinspektsiooni poolt reguleeritud oluline teema, kuid enne selle üle otsustamist tuleks probleemi olemus paremini defineerida.
Samas on ministeerium valmis kaaluma kiirlaenufirmade allutamist finantsinspektsiooni alla.
Ka Auväärti hinnangul ei pruugi puhtalt intressilae seadmine olla piisav ning see ei päästa laenuorjusesse sattumast. Ühtlasi tõi ta välja võimaluse, et kui inimene ei ole maksevõimeline, siis võiks seaduses olla keeld laenu anda.
Ühtlasi on rahandusministeerium käivitanud riikliku finantskirjaoskuse programmi, sest ministeeriumi hinnangul on praegu see inimestel võrdlemisi madal.
Ühtlasi rõhutasid arutelul osalejad võlanõustamise olulisust ning seda, et kiirlaenuturu tugevam kontroll on suurendanud eraisikult eraisikule laenamist.
Pangaliitu esindanud Swedbanki juht Priit Perensi hinnangul on suurenud nende inimeste hulk, kes pangast laenu ei saa ning pöörduvad kiirlaenufirmade poole.
Perensi sõnul pöörduvad kiirlaenufirmade poole üldiselt pigem nõrgema krediidivõimega inimesed, kes ei kvalifitseeru panga kliendiks.
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kaia Kallase hinnangul on oluline küsimus, et millist tulemust suurem reguleerimine annab ning kas piiramine ei mõjuta ettevõtlusvabadust.
Neli riigikogu komisjonid arutasid tänasel avalikul parlamentaarsel kuulamisel kiirlaenuga seotud küsimusi. Istungile on kutsutud ka nelja ministeeriumi, finantsinspektsiooni, tarbijakaitseameti ja panganduse esindajad.
Viimati täpsustas riigikogu vastutustundliku laenamise reegleid kevadel, kui sätestati seadusega, et laenuandja peab veenduma laenuvõtja maksevõimes ja reklaamid ei tohi tarbijat arutult laenama meelitada.
Septembri lõpus hääletas riigikogu menetlusest välja sotsiaaldemokraatliku erakonna eelnõu kiirlaenu ohjeldamise kohta, mis piiranuks kiirlaenuandjate kasumivõimalusi.