Vastutustundetuid laenajaid tuleb ohjeldada
- Lisainfo
- 15. november 2012
Kiirlaenufirmade juhid nendivad, et kiirlaenuäri on noor äri ja alles kasvuraskustes, kuid praeguste regulatsioonide juures pääseb hoopis vastutustundetu laenaja liiga kergelt.
Placet Grupi tegevjuht Gennadi Krotov muretseb, et riik on jätnud liiga nõrgaks meetmed, mis peaksid takistama vastutustundetut laenamist, kirjutab Parimintress.ee blogi.
«Riigipoolselt võiks olla reguleeritud need sanktsioonid, mis kaasnevad laenajale, kes võtab vastutustundetult laenu kõikvõimalikest krediidiasutustest ja kiirlaenufirmadest,» ütles Krotov.
Tema kogemuse kohaselt käituvad sageli nii inimesed, kelle eesmärgiks ongi laenude tagasi maksmata jätmine ning kes raha kätte saanuna ja end «kinni laenanuna» esitavad siis avalduse eraisiku pankroti väljakuulutamiseks.
Krotovi meelest peaks riik rangemalt sellise ajalooga isikuid kontrollima ning näiteks kümneks aastaks eraettevõtluse ära keelama.
Raha24.ee turundusjuht Ott Krigul peab makseraskustega klientide arvu vähendamise lahenduseks infovõrgustikku erinevate krediidiasutuste vahel. Omavahel murettekitava taustaga inimeste kohta teabe jagamine aitaks tema sõnul ära hoida juhtumeid, kus üks firma laenust keeldub, teine aga makseraskuste kohta teadmata siiski laenu annab – ning hiljem raha tagastamisest vaid und võib näha.
«Info jagamine vähendaks makseraskustesse sattuvate inimeste hulka,» usub Krigul ning teab, et selles on pea kõik krediidiasutused ühel meelel. «Kahjuks ei ole selline tegevus täna isikuandmete kaitsele viidates lubatud, kuigi aitaks tunduvalt turgu korrastada. Väheneks makseraskustesse sattuvate klientide hulk ning ka intressid muutuksid tunduvalt madalamaks,» selgitas ta.
Möödunud aasta 1. juulil kehtima hakanud regulatsioon on aga kiirlaenufirmade esindajate sõnul siiski palju head kaasa toonud. «Seadusandja lubas, et uue regulatsiooniga tõuseb oluliselt tarbijakaitse tase. Regulatsioon on kehtinud üle aasta ning selle aja jooksul on kiirlaenu valdkonnas toimunud silmanähtavad muudatused. Laenuandjad muutuvad aina vastutustundlikumaks, kliendisõbralikumaks ja mõistlikumaks,» kiitis BestCredit tegevjuht Fred Sooläte.
Samas tunneb Sooläte muret, et tarbijat teavitatakse siiski liiga vähe või siis on avalikkuses ringlev info vildakas. «Unustatakse öelda, et vastutustundlik laenamine on kahepoolne ning vastastikune suhe, nagu näiteks sõprus! Ajakirjanduses on kuulda ainult laenuandjate kohustustest ning tarbijate õigustest. See kõik on väga õige, kuid unustatakse lisada, et ka tarbijatel on kohustused ning laenuandjatel õigused,» selgitas Sooläte.
Kiirlaenufirmade juhtide arvates on üheks probleemide allikaks see, et täna riik seadusloomes kiirlaenufirmadega eriti koostööd ei tee. «On äärmiselt kahetsusväärne, et [kiirlaenude] valdkonna ettevõtted tihtipeale saavad oma tegevust puudutavate regulatsioonide kohta ametlikult teada alles meedia kaudu,» nendib Ott Krigul.
Krigul paneb seadusandjatele südamele: «Kindlasti tuleks regulatsioone luues silmas pidada, et makseraskuste korral on reaalne kannataja laenuandja, mitte laenusaaja.»