Unti kinnitusel on sularahaautomaatide kasutus vähenenud aastaga seitse protsenti, samas kui kaardimakseid tehakse 18 protsenti enam kui aasta eest.

Oluliselt on kasvanud sularaha sissemaksed automaatide vahendusel, aastaga lausa üle 30 protsendi, ning SEB on seetõttu kasvatanud oma sissemakse automaatide võrgu peaaegu kahekordseks.

Kuna sularahatehinguid tehakse peaaegu täielikult masinate vahendusel, on SEB jaoks muutunud järjest olulisemaks hästi töötava ja laia ulatusega sularahaautomaatide võrgustiku olemasolu.

«See oli ka põhjus, miks SEB otsustas minna edasi pangaülese sularahaautomaatide võrgustiku projektiga, sest leiame, et suurem automaadivõrk on SEB klientidele kasulik ning valdkonnaülene koostöö võimaldab vähendada ebaefektiivsust ühiskonnas,» selgitas Unt.

 

 

 

 

 

 

Samas võimaldab sularahatehingute vähenemine pangakontoritel enam keskenduda klientide nõustamisele ja sisulisemate tehingute teostamisele. Tehnilise töö vähenemine kontorites võimaldab rakendada uusi innovaatilisi mõtteid – nii näiteks plaanib SEB järgmise aasta alguses minna mitmes kontoris üle paberivabale töökorraldusele.

Igapäevaste rahaasjade korraldamisel on kiiresti kasvanud ka mobiilsete seadmete kasutamine.

Üle 40 protsendi uutest müüdud telefonidest on nutitelefonid ja see peegeldub ka mobiilipanga populaarsuse kasvus – aasta algusega võrreldes on kasutajaid neli korda enam. Eraisikute laenunõudlus püsib aga suhteliselt madalal tasemel – kuus väljastatakse Eestis kokku ligi 1200 eluasemelaenu, mis on kolm korda vähem kui viis aastat tagasi.