Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul oli taskukohasuse paranemisel kõigis Balti riikides erinevad põhjused.

«Näiteks Vilniuses oli peamine mõjutaja langenud intressimäärad, väiksemal määral aitasid kaasa ka netopalga kasv ning korterihindade langus. Tallinnas ja Riias mõjutasid taskukohasuse paranemist peamiselt kasvanud netopalgad,» märkis Mertsina.

Tallinnas oli leibkonna netopalk ligikaudu 72, Riias 57 ja Vilniuses 28 protsenti kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase muutuks taskukohaseks. Tallinnas paranes see indeks peamiselt netopalga 5,9-protsendilise kasvu tõttu. Intressimäärad langesid 13 baaspunkti võrra, kuid nende positiivse mõju kaalus üle korterihindade 2,4-protsendiline tõus. Neljandas kvartalis moodustasid meie valitud suuruses korteri kodulaenumaksed Tallinnas 18, Riias 19 ja Vilniuses 24 protsenti leibkonna netosissetulekust.

 

 

 

 

 

 

Mertsina sõnul on eluaseme taskukohasuse erinevus Tallinnas ja Vilniuses peamiselt tingitud palgatasemete erinevusest.

«Peamiselt madalamate korterihindade tõttu on Riia eluase Vilniusega võrreldes märksa taskukohasem. Korterihinnad olid möödunud aasta viimases kvartalis Riias 49, Vilniuses 36 ja Tallinnas 32 protsenti madalamad kriisieelsest tasemest. Hindade taastumine peale kriisi on kiireim olnud Tallinnas ning aeglaseim Vilniuses,» sõnas ta.

Aeg, mida leibkond vajab kodulaenu 15-protsendilise suuruse sissemakse kogumiseks, vähenes Tallinnas ja Riias võrreldes kolmanda kvartaliga umbes kuu ja Vilniuses enam kui kahe kuu võrra. Kogumise aja ulatuslikum lühenemine Vilniuses tulenes langenud korterihindadest.