Liikluskindlustus

Liikluskindlustus on kohustuslik kindlustusliik. Liiklusõnnetusse võib sattuda iga autojuht, hoolimata ettevaatlikust sõidustiilist ja kõikide turvanõuete järgimisest. Sellepärast on kõikidele sõidukitele kehtestatud kohustuslik liikluskindlustus, mida reguleerib Liikluskindlustuse seadus.

Liikluskindlustus on vastutuskindlustus, millega kindlustatakse sõiduki omaniku vastutus juhuks, kui selle sõidukiga põhjustatakse kahju teistele liiklejatele (Kui sõiduk põhjustab liiklusõnnestuse, siis kohutuslik liikluskindlustus hüvitab kannatanule tekkinud vara- ja isikukahju). Seega ei kata liikluskindlustus mitte liiklusõnnetuse põhjustaja enda, vaid teiste õnnetuses osalejate kahjud, sealhulgas õnnetuses osalenud jalakäija isiku võimalikud ravikulud. Tundmatuks jäänud sõiduki poolt tekitatud kahju ei hüvitata ning süüdiolevale sõidukijuhile hüvitatakse tema ravikulud, kuid sõiduki enda kahju ei korvata. Jalakäija või jalgratturi liikluskahju hüvitatakse sõltumata sellest, kes põhjustas liiklusõnnetuse.

Eestis ei pea paberkandjal kindlustuspoliis enam kaasas kandma, kuna kindlustuse olemasolu on võimalik kontrollida liikluskindlustuse registrist, sisestades sõiduki registreerimismärgi. Samuti saab iga sõidukiomanik tutuvuda sõiduki kindlustus ja kahjuajalooga.

Liikluskindlustuse leping ja poliis

Liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus tuleneb liikluskindlustuse seadusest. Kõik liiklusregistris registreeritud sõidukid peavad omama kehtivat liikluskindlustust. Liikluskindlustuse leping sõlmitakse tavaliselt tähtajatuna ning väljastatud liikluskindlustuse poliis võib kehtida 1st päevast aastani. Liikluskindlustuse poliis on dokument, mis kinnitab liikluskindlustuse lepingu olemasolu. Poliisil tuuakse kindlustusperiood ja arvestatud kindlustusmakse.

Liikluskindlustuse poliisi liigid:

• Tavapoliis on Eestis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides liikluskindlustust tõendav dokument.
• Roheline kaart on Eestis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides ja rohelise kaardi riikides liikluskindlustust tõendav dokument. Liigeldes sõidukiga väljaspool Eestit on kasulik kanda kaasas rohelist kaarti, mis tõendab kindlustuse olemasolu. Roheline kaart on kohustuslik, kui liigeldakse rohelise kaardi liikmesriiki, mis pole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik. Rohelise kaardi riigid on: Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid ja Albaania, Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Iisrael, Iraan, Makedoonia, Maroko, Moldova, Montenegro, Serbia, Šveits, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Valgevene, Venemaa.

Liikluskindlustuse lepingu sõlmimine

Liikluskindlustuse lepingut saab sõlmida kas sõiduki omanik, sõiduki registreerimistunnistusel märgitud kasutaja või volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik. Liikluskindlustuse lepingut on võimalik sõlmida kahel viisil:

• JAH-leping, on kindlustusleping, kus poliisi lõppedes saadab kindlustsusselts automaatsel uue poliisi. JAH leping on mugav ning reeglina on kindlustusmakse ka soodsam. Kui sõidukit kasutatakse aasta läbi, siis on jah-lepingu sõlmimine mugavam ja soodsam.
• EI-leping, on kindlustusleping, kus poliisi lõppedes muutub leping maksevabaks ning uue poliisi väljastab kindlustusselts vaid kindlustusvõtja soovil. See tähendab, et kindlustusvõtja peab jälgima kindlustuspoliisi kehtivust ning kindlustusperioodi lõppedes tellima uue poliisi. Poliisi mitekehtivuse perioodil ei tohi sõidukit liikluses kasutada.

Paljud kindlustusseltsid pakuvad lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka täiendavaid lisasid nagu näiteks tasuta puksiirabi jms.

 

 

 

 

 

 

Kindlustusmakse suurus

Liikluskindlustuse makse arvutamisel arvestatakse mitmete teguritega, sealhulgas:

• Sõiduki liik (sõiduauto, mootorratas, buss)
• Kasutusotstarve (taksod ja veoautod on kõrgema makse-/riskiga).
• Sõiduki kasutamiskoht Eestis ehk sõiduki arvelolekukoht.
• Sõiduki mark ja mudel, sõiduki tehnilised näitajad (mootori võimsus, registrimass, istekohtade arv).
• Kindlustusvõtja vanus ja juhistaaz.

Olemasoleva sõiduki müümisel ning uue soetamisel võib kindlustusmakse muutuda sõltuvalt uue sõiduki tehnilistest andmetest. Mitme sõiduki puhul arvestatakse olemasolevate sõidukite kahjustatistikat ning selle alusel määratakse uue sõiduki kindlustusmakse.

Liikluskindlustuse statistika

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel toimus Eestis 2011 aastal ligi 30 000 liiklusõnnetust. Keskmine liikluskindlustushüvitis oli 2011 aastal 1 337 eurot ja päevamakse 0,29 eurot. Liikluskindlustuse kindlustusmaksete kogumaht oli 2011 aasta kokkuvõttes 60,9 miljonit eurot.