ETK tahab saada Säästukaardiga suurpankade konkurendiks
- Lisainfo
- 31. jaanuar 2012
Ann-Marii Nergi
31. jaanuar 2012 03:00
ETK kaardiga saab poes sularaha välja võtta ja kauba eest peagi ka järelmaksuga maksta.
Kui vaadata Swedbanki sularahaautomaatide vähendamise pärast tekkinud paanikat, siis oleks Eesti tarbijate keskühistu (ETK) justkui ajastanud oma Säästukaart Plussiga väljatulemise täpselt õigeks ajaks. Kasu ja populaarsust loodab ETK lõigata just pankade arvel, pakkudes eelkõige maapiirkondade elanikele võimalusi, mis ATM-ide järjest vähemaks jäämise tõttu võivad jääda maainimesele kaugeks või suisa kättesaamatuks.
Seda arvesse võttes on keskühistu ka oma prognoosides suhteliselt julge, lubab kasvatada uue teenuse kasutajaskonna paari aastaga tuhande kliendini ja ennustab kaardilahenduse käibeks lausa sada miljonit eurot. Juba praegu, veidi üle kuu aja pärast teenuse kasutusele tulekut, on endale plusskaardi teinud ligi 2000 inimest.
Nimelt tuli ETK Gruppi kuuluv ETK Finants eelmise aasta lõpus välja välismaal küll juba levinud, ent Eestis esimese uuendusliku võimalusega, kus soodustusi pakkuv kliendikaart kehtib jaeketi poodides kui kommertspankadest sõltumatu maksevahend. Kuigi Säästukaardist arenenud versiooniga saab maksta, kassast sularaha välja võtta ja kaupu isegi võlgu osta vaid ETK-le kuuluvates Maksimarketites, Konsumites ning AjaO kauplustes, püüavad uue teenuse pakkujad juhtida tähelepanu sellele, et nende teenused on odavamad ja tihti ka lähemal kui Rootsi suurpankade omad.
Täpsemalt öeldes toimib Säästukaart Plussi teenus niimoodi, et kui kanda raha tavaliselt pangakontolt ETK kaardile, saab sellega toidupoes kauba eest tasuda ja kodupanga automaadi puudumise korral ühekorraga ka kuni sada eurot välja võtta. Kui soovitud kaup läheb maksma rohkem, kui kaardil raha on, saab määratud limiidi ulatuses ka võlgu jääda ja järgmisel kuul võtab pood puudu jäänud summa kontolt otsekorraldusega maha.
„Meie eesmärk on olla kõige odavam teine alternatiiv ja peagi ka tõsiseltvõetav konkurent pankadele," rääkis ETK Finantsi juhatuse esimees Piret Paulus. „Meil on loodud ka iseteeninduskeskkond säästukaart.ee, kus klient saab vaadata oma tehinguid ja konto väljavõtet ja teha muid iseteenindustoiminguid," reklaamis Paulus.
Tasuta lõunaid pole
Enesestmõistetavalt ei tule kliendile selline luksus päris tasuta kätte. Maksta tuleb nii teenustasu kodupangast Säästukaardile raha üle kandes kui ka sularaha väljavõtmise eest 1,5% kogusummast. Sularaha „säästukontole" tagasi panna ei saa. „Me ei saa oma kassapidajaid panna tegema telleri tööd," ütles Paulus.
Kuigi ETK rõhutab pankadele konkurendiks saamist, ei paista suurpangad siiski tõsist ohtu tajuvat.
SEB äriarendusjuhi Mart Maasiku arvates on Säästukaart Plussi näol küll tegemist teretulnud alternatiiviga, kuid ta rõhutas, et sularahatehingute trend on järjest vähenev. „Tänaseks on SEB klientide elektrooniliste maksete osakaal maksete koguarvust ületanud 99% piiri," ütles Maasik.
Swedbank ei soovi uut teenust veel üldse kommenteerida. „Kuna ETK sellealane tegevus on niivõrd uus ja tegelikult pole ükski konkreetsem number kättesaadav, siis on vara antud teemat meie poolt kommenteerida," ütles suurima kliendibaasiga Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. „Arvestades, et ETK alustab antud valdkonnas tegevust nullist, siis võib arvata, et pigem teenuse tarbimine kasvab," lisas ta.
Suhteliselt skeptiliselt meelestatud pankadelt on tagasisidet saanud ka Piret Paulus. „Meid on kahtlustatud selles, et tahame uut laenuäri püsti panna, aga ETK tegevus on ikkagi jaekaubandus ja täiendava teenuse pakkumise eesmärk on kliendi hoidmine."
ETK Finantsi aktsionär on ka Cofi AS, mis on samuti sadu tuhandeid eurosid maksma läinud teenusesse investeerinud. Cofi asutajad ise on endised hansapankurid Priit Põldoja ja Jan Andresoo ning firma tegeleb peamiselt kaupmeestele järelmaksuvõimaluse pakkumisega. Säästukaardiga seotud pikematest plaanidest rääkides ei taha ka ETK piirduda üksnes krediitkaardiga, vaid hakatagi pakkuma ka järelmaksuteenust.